Soome-ugri rahvakultuur
lihapasteedi, seente, ajudega.
Ungari kondiitritoodetest on tuntuim ja kuulsaim József Dobosi 1895. aastal loodud tort (Dobos-torta).
Ungarlased on juba 1100 aastat tuttavad viinamarjakasvatuse- ja veinikultuuriga. Erinevatest puuviljadest valmistatud
viin kannab nimetust paalinka (pálinka).
Asulad ja ehitised
Ungarlastest enamik elas juba 10. sajandil püsivates asulates, välja on kaevatud ka nende külade jälgi. Ungarlastel oli
nii osalt maasse kaevatud maju kui ka ümaraid jurtasid.
Tolleaegsed külad olid väikesed (keskmiselt 50-100 elanikku) ja paiknesid lähestikku (mõnikord 1-2 km vahedega).
Esimese kuninga Istváni (1000-1038) käsul tuli iga kümne küla kohta ehitada kirik, mille preestrit varustasid
külaelanikud. Enamik esimesi kirikuid olid kiiruga kokkuklopsitud puuehitised, mis on hävinud. Pärast suurt
mongolite vallutusretke (1241-1242) algas ülesehitustöö: ehitati üles mahalõhutud linnad, külad, kloostrid, kirikud.