Tśingis-khaan
raudkiivreid: nad valvasid, et ükski elusolend ei läheneks suurkagaani telgile. Üksnes need,
kellel olid erilised, tiigripea kujutisega kuldplaadikesed paitsaad võisid mööduda
turgaudide vahipostide tunnimeestest, et läheneda kollase siidtelgiga kurgaanile. Pisut
kaugemal stepis paiknesid laia musta rõngana tatari jurtad ja punakaspruunid telgid. See oli
Tingis-khaani isiklik kurenn ehk jurtade ring rändlaagri pealiku jurtaga keskel. See oli
peatuskohaks tuhandetele ihukaitseväelastele ratsanikele valgetel hobustel. Sellesse kaitse
salka kuulusid vaid ainult kõige suursugustemate khaanide pojad; nendest valis kagaan välja
kõige taibukamad ning ustavamad ja määras need salkade pealikuteks. Veelgi kaugemal
laiusid teised kurennid; nad kulgesid üle tasandiku ja kadusid tiheda metsaga kaetud mägede
varju. Stepis kurennide vahel karjatati kaamleid ning mitmekarvalisi hobusekarju. Huigates