Vana-Rooma aristokraat
või riigiametnik), kuigi tegelikus elus sellega ikkagi arvestati. „Uutel inimestel”, notaablite
poegadel ja lihtsatel ratsanikel, oli tunnistatud õigus kandideerida kõrgetesse riigiametitesse –
ning Mariuse (157 eKr - 16. jaanuar 86 eKr, Vana-Rooma riigiametnik ja sõjväelane8) ja
Cicero (3. Jaanuar, 106 eKr – 7. Detsember, 43 eKr, Vana-Rooma oraator, riigiametnik,
poliitiline filosoof ja jurist9) eeskujul isegi kõige kõrgematesse. Augustuse valitsusajal nad
enam kõrgemateese riigiametitesse ei pääsenud: need reserveeriti vaid senaatorite poegadele.10
Rääkides aristokraatide päevakorrast, võib öelda, et nad tõusid vara, koos päikesega, et
täielikult kasutada päeva ja päevavalgust, nagu teisedki roomlased. Voodis lebamist ajal, mil
päike oli juba kõrgel, peeti ebasündsaks. Esimesena tuli jõuka orjapidaja juurde juuksur, et
ajada peremehel habet
annaabi.ee 
