Euroopa ja Eesti õigusajalugu
baasi. Peale Prantsusmaad tõusis seaduste kodifitseerimise alal Euroopas juhtivaks riigiks
Saksamaa, mis püüdis Vabade Riikide Liidu baasil ühtset seadusandlust. Nad alustasid
kõigepealt väärtpaberite õiguse ehk veksliõiguse sisseviimist. 1848 aastal õnnestus neil
käiku lasta veksliseadus ja 1861 aastal ADHB. Selle seadustekogu loomise taga seisid nii
poliitilised, kui ka majanduspoliitilised huvid. Kaubandusõigus puudutas peamiselt
juriidilistehnilisi probleeme, kus kõige tähtsamaks oli tehniliselt maksimaalselt efektiivsete
lahenduste leidmine. Kaubandusõiguse koostamine ei puudutanud eriti ühiskonna sotsiaalseid
ja poliitilisi pingeid. Kuna spetsialistid tundsid kaubandusõiguse praktilisi külgi hästi, oli
nende mõju seadusele suur. Seaduse projekti valmistas 1861 aastal ette Saksa Liidu
täidesaatev ja seadusi ettevalmistav organ Liidukamber ja samal aastal kiitis selle heaks
Liidupäev