Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
nimetati kodanikeõiguseks. Nendest kahest sündis kokku Rooma õigus. Rooma
õigus arvestas eriomandil põhinevaid kaubandus ja ühiskondlike suhteid. Vabriigi
aegses Roomas kuulus õigusallikate hulka ka rahvakoosolekute ja senati otsus, aga
keisririigi ajal sai õigusloojaks ainult keiser. Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja
nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus
õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks.
Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine
Sõdurkeisrid
Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab
tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi
sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest.