EESTI KESKAEG
pühendatuks maaks. Henrik jutustab oma kroonikas kuidas 1215, kui piiskop Albert osales Roomas IV kirikukogul,
siis ta jutustas paavstile Liivimaa asjadest, Liivimaa oleks kui Maarjamaa - kas selles saab näha juriidilist akti või on
tegu retoorikaga - tõenäoline viimane variant. Liivimaa ei olnud erandlik, aga et tegu oli Pühale Maarjale pühendatud
piirkonnaga, selles ei saa näha aga juriidilist akti. Diskuteeritav on ka see, millal sai Liivimaast osa Saksa Keisririigist
- vaieldava juriidikaga, nimelt on Saksa keisrid andnud oma toetusürikuid Liivimaa piiskoppidele, kas nad tegutsesid
seda tehes Saksa kuninga rollis, millises rollid need keisrid neid dokumente on andnud on vaieldav. See, mille juurde
me saame jääda, et Liivimaa ---? 13. sajandil sai riigi vürstideks, paganatelt allutatud alad anti neile lääniks keisri
poolt, samas jäid need läänistusaktid formaalseks ja ka 14. sajandil veel olulisem oli paavsti roll Liivimaa asjus kui
keisrite oma
annaabi.ee 
