tegevus Akt annab vastused järg. küsimustele (annab võimalust infot saada: juurid. jõu, kehtivus, määrata isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4. millise konkreetsete isiku kohta see akt on antud 5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6. millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (juriid. alus) 7. milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rak. akti struktuur: 1. Sissejuhatav osa rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi:
ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
annaabi.ee 
