Õiguse alused
loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks.
Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta
vaadeldav inimhulgaga, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega
selle võimu tegevuse objektiks, teisalt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam
muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi
vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik
juridiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab
kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse
naturalisatsiooni korras.
5. Riigi mõiste.
Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil
suveräänset võimu. Avalik võim, territoorium ja rahvas on riigi põhitunnused.
6. Riigi funktsioonid.
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele
annaabi.ee 
