Esiajalugu ja arheoloogia alused
Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj
II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks)
avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid
väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul,
kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja
muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis
Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema
ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua
olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma
vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste
poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti
kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade
muististe juht"
annaabi.ee 
