analüüs "Viie pääle" Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan
Tekstis koonduvad ühtse teema alla- inimesed (Sofia kynõl,
Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju
täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-,
tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud
palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält,
luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud.
Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid),
siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid
silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas
salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab).
annaabi.ee 
