Referaat Enn Vetemaa
"
,, ,,Noh, kuidas on? Ohvitser missugune!"
Helle annab Matile peegli, kust tollele vastu vaatab lakutud ja mukitud meesiludus: vastikult
libedad juuksed, nilbed mustad vurrud, kirsspunane, perversselt mõjuv suu.
,,Vuntsid ei lähe, proovi neid pikemaid," arvab Madis. ,,Ta peab olema siiski natuke lollim.
Sile küll, aga loll ka."
Mati saabki endale taevasse vaatavate nõelteravate otstega kikkvurrud, nii idiootlikud
vurrud, et Helle tasakesi itsitama hakkab.
Valgustajad seavad jupitere valmis, praginal turtsatavad tujukad kaarleegid. Põõsa tagant
astub välja Reet koos operaatoriabiga. See blond kõrend on teda viimasel ajal üsna avalikult
silitama hakanud. Reet osutab sõrmega Matile, ja nemadki hakkavad irvitama. Kasimatu, rive,
kihkvel Reet näib tundvat Mati vaatamisest lausa füüsilist mõnu. Ta sosistab midagi
operaatoriabile, see näpistab teda. Reet lõkerdab ja lööb kaaslasele mööda sõrmi, pigem
innustavalt kui korralekutsuvalt