KURESSAARE PIISKOPLINNUS
Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui
ka sadamat ennast (Aluve, 1979).
Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu
13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest
pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von
Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016).
Paljud ajaloolased lähtuvad 20. saj algul linnuse rekonstrueerimist juntinud arhitekti Karl Rudolf
Hermann Seuberlichi seisukohast, et esmalt ehitati kaitsetorn. Edasi alustati kaitsetorni
ehitusega, seejärel konvendihoone (Kesküla,2015).
Kuressaare linnus-kindluse ajalugu on jagatav vähemalt neljaks suureks perioodiks, mida
rahvapäraselt kutsutakse kunagiste omanike järgi: piiskoppide aeg, Taani aeg, Rootsi aeg ja Vene
aeg (Püüa, Nurk, Sepp, 2016).
1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)