E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» kägatas ta Gabrieli peale. «Kuidas julged sa veel minu silma ette tulla? Mis
sa siit otsid?»
Pikkamisi pö oras .Gabriel pea käatseva junkru poole.
«Nä, see on ju seesama pisuke junkur, kes nii ilusasti hundiratast lü ua mõstab,» üles ta
heas tujus.
Sõamehed naersid. Junkur Hans läs näst roheliseks.
«Häematu lurjus! Silmapilk tõse püti ja võa küar maha, kui sa rü utliga rä agid!»
«Rü utliga ei ole mul praegu rä akimist,» üles Gabriel naeratades, «aga kui väke
junkruke vanema inimesega rä agib, siis võks junkruke kül müsi kergitada.»
Sõameeste naer tunnistas, et nad Gabrieli vastusega rahul olid.
«Sulased!» karjus Risbiter viha päast peaaegu
252
nuttes, «võke see koer kinni ja andke talle tallis sada hoopi vitsu!»
Sulased ei liikunud paigast, vaid nätasid junkrule irvitades hambaid. Meeletus vihas kiskus
Risbiter mõ oga väja ja kippus Gabrieli kallale. Gabriel kargas käku püti, tõbas pika