Keskaeg Eestis
1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel).
Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis
(praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei
tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru
vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all
selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi.
Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused
1410 Saksa ordu jäi Grünwaldi lahingus Poola ja Leedu vägedele alla.
1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade
kandmine.
Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema.