EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja
perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on
tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud
psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane.
Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised
maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan
,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide
esiletõusule. Avab uue teema soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas. Veel
teoseid: ,,Lasnamäe lunastaja" (2008), ,,Oakesed kaunas" (2014), ,,Matused ja
laulupeod" (2015).
21. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming.
Enn Vetemaa (1936-2017) följetonistliku proosa algataja.