Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Olenemata sellest, kas ta käsitleb
reaalteaduslikke, psühholoogilisi või teoloogilisi küsimusi, on käsitlusele alati omane teatud
distants. Ta ei tõtta asjade üle lõplikke järeldusi tegema näilise esmamulje põhjal. Asjad võivad
olla näivad või tõelised - või üheselt mõistetavad ehk kaheldavad. Jung jätab tihti lahtiseks
selle, kuidas tema arvates asjad täpselt on. Ühest küljest tundub selline väljenduslaad
teaduslikus mõttes ebamäärasena. Teisest küljest on see jungilik viis tegelda psüühiliste
nähtustega (nagu näeme, on meie jaoks kõik nähtused psüühilised) millele on tihti omane
vormiline ning sisuline ambivalentsus. Sellist väljendusviisi tuleks seega mõista kui paindlikku
ja plastilist.
Veel kord pöördudes tagasi subjektiivse ja objektiivse teema juurde, tuleb meil otsustada mil
moel tekkinud ambivalentsust käsitleda. Jungi järgi on psüühika kõikemäärav.
47
annaabi.ee 
