Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
tavaarvamus reeglina seostab tõelisust materiaalsusega. Vaim ning mateeria võivad väga hästi
olla ühe ja sama üleloomuliku olevuse avaldumisvormid. Näiteks ütlevad tantristid paljuski
õigusega, et mateeria pole miski muu kui Jumala mõtete konkreetsus. Kogu vahetu reaalsus on
teadliku sisuga psüühiline reaalsus, mida liigitatakse vastavalt vajadusele kas vaimsest või
füüsilisest allikast pärinevaks." (JUNG1986: 90)
On tähtis mõista Jungi sellist vaadet asjadele. Olenemata sellest, kas ta käsitleb
reaalteaduslikke, psühholoogilisi või teoloogilisi küsimusi, on käsitlusele alati omane teatud
distants. Ta ei tõtta asjade üle lõplikke järeldusi tegema näilise esmamulje põhjal. Asjad võivad
olla näivad või tõelised - või üheselt mõistetavad ehk kaheldavad. Jung jätab tihti lahtiseks
selle, kuidas tema arvates asjad täpselt on. Ühest küljest tundub selline väljenduslaad