Barokiajastu essee
värvikate orkestrivahemängude ja kohati ülivirtuoossete sooloosadega. Kõige moodsamas stiilis on
Maarja vespri vaimulikd kontsertaariad soolohäältele ja basso continuo'le. Neis ooperlikult
tundelistes lauludes kasutab Monteverdi rikkalikult helisümboolikat, võtet, mis iseloomustab kogu
barokiajastu kompositsioonilaadi. Sellised konsertaariad olid mõeldud pigem kammerlikuks
esituseks, aga tundeline soolostiil tuli aegamööda ka jumnalateenistuse muusikasse. Näiteks avaldas
Monteverdi oma kuulsaima kaebeaaria ,,Lasciate mi morie" elu lõpul ka uue ladinakeelse tekstiga
vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut
tundelist ja kontsertlikku. Itaalia Kirikumuusikas eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni.
Katoliku muusika kõige toretsevamat laadi võis kohata Roomas, Bolognas, Viinis ja Salzburgis.
Pidulikematel puhkudel kasutati missamuusikas hiigelsuuri kontserkoosseise