ehitamist alustas Sahh Dzahan 1631. aastal ning selle valmimiseks kulus üle 20 aasta. Mausoeumi ehitas Sahh Dzahan oma armastatud naisele Arjumand Banu Begamile (tuntud ka kui Mumtaz Mahalina), kellega ta abiellus 1612. aastal, enne kui ta valitsejaks sai. Mumtaz Mahalina oli valitseja lemmik naine, Üheksatesitkümne abieluaasta jooksul sünnitas naine talle 14 last. 14. lapse sünnitamisel 17. juunil 1631. aastal naine suri. Mausoleum asub kõrgel terrassil Jumna jõe kaldal, sealt paistab see ka Sahh Dzahani elukohta Agra kindluses. Taj Mahal on osa suurest kompleksist, mis hõlmab enda alla ka palju teisi ehitisi peae keskse mausoleum, mis asub kompleksi keskel ristkülikukujulisel poodiumil. Värav suurde mausoleum asub täpselt mausoleum kupli keskkohas. Poodiumi igas nurgas on kaheksanurkne väiksem poodiumi minareti jaoks. Kõik minaretid on 42 meetrit pikad,
Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest tundmatu antibakteriaalse ühendi, mis kahandas bakterite Vibrio cholerae hulka jõevees ning mis võis olla vastutav sealse koolera epideemia vähenemise eest. Sarnast fenomeni märkas kaks aastat hiljem ka Venemaa bakterioloog Gamaleya, kui ta töötas Bacillus subtilis’ega. Mõlemad mehed pidasid seda lihtsalt looduslikuks nähtuseks. Alles 1915. aastal pakkus bakterioloog Frederick Twort välja erinevaid hüpoteese, mis sellist fenomeni võis põhjustada, sealhulgas
annaabi.ee 
