RALPH WALDO EMERSON
ning juurdlema igavikulise juurde, ja kui teda sellest lahutav kehv mask põrmuks pudeneb, siis ta
ei kurvasta, vaid tunneb end sellevõrra mullast vabamana ning tajub seda kindlamini oma
sõltumatust. Ometi ei või kõike seda peaaegu et öeldagi ilma seda suhet mingil moel reetmata.
Sõpruse olemus on kõikehaaravus, täielik suuremeelsus ja usaldus. See ei tohi aimata ega alust
anda nõrkusele. See kohtleb oma objekti kui jumalat et jumalustada mõlemad.16
15
"Astronoomid tahavad väga innukalt teada, kas Kuul on atmosfäär; mind huvitab ainult, et see oleks olemas igal
inimesel. Olen siiski tähele pannud, et atmosfääri tekitamiseks on vaja kaht inimest. Ma tunnen inimesi, keda see
ümbritsev pilv pidevalt saadab." "Aristocracy", rmt-s Lectures and Biographical Sketches.
16
Seda pitserit kannavad kõik Emersoni kirjad tema sõpradele, eriti Carlyle'ile, milles ta ei tee märkamagi oma
sõbra pahurust ega puudusi.