"jumalteenistuse" - 1 õppematerjal

Koraalist sonaadini

Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale noodijoonele, nagu seda tegi XI sajandil Guido Arezzost. Ulatus ei ole suur, noodijooned tähistavad suhtelisi kõrgusi, võti määrab JO asukoha ja helide pikkused ei ole määratletud. Luteri koraal Ka Luterliku kiriku jumalteenistuse tähtis osa on koguduse laul. Luteri koraalide seas on ümberseatud tekstidega saksa rahvalaule, kohandatud gregooriuse koraale ja ka uusloomingut. Luther kirjutas ise 36 tükki. Laulu saadab orel, organist improviseerib eelja järelmänge. Nendest on loodud ka mitmehäälseid seadeid (meloodiale on lisatud allutatud saatehääled) ja seda nimetatakse homofooniaks. Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm