"jumalpildi" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

kahju. Nii ka loodu võib valmistada loojale pettumuse, kuid on vaevalt usutav, et ta suudab teha temale tõeliselt halba. Seda teha on vaid võimsa looja võimuses nõrgukese loodu vastu." (JUNG 2002:71) Jung tunnistab, et ta omistab Jumalale kurja, kuid ütleb, et see pole midagi sellega võrreldes, mis juba enne Jumala arvele on kantud - nimelt et ta on lasknud omaenese Poja ristil surnuks piinata, selleks et Isa viha vaigistada. On silmnähtav, et sellise jumalpildi ja -tõlgenduse eetilisusest ei ole Jung just eriti heal arvamusel. Ta kirjeldab päris põhjalikult Vana Testamendi Jahve äkilist meelt ning verejanu ja leiab, et Jumal on muutunud pikapeale ,,küpsemaks" ning kutsunud enesele appi ka Vanas Testamendis hüpostaseeritud Tarkuse (vt Õp 8:1,22jj). Lugedes Jungi on üldises plaanis näha, et tal on Jumala eetikale mitmeid raskeid etteheiteid ning ta ei leia, et Jumala näo järele loodud inimene peaks kuidagi parem olema.