Referaat teemal "Rooma õigus ja Euroopa õiguse ajalugu"
Nad ei vaja müütilist õigusjõudu ning saavad siin ja
praegu kõigega hakkama. Rooma õigusliku meelsuse põhimõtteks jäi see, kuidas Romulus ja
Remus kainelt arutasid oma ettevõtmise väljavaateid edule. Kõigepealt korraldas Romulus
jumalateenistuse, siis andis ta oma uuele linnale seadused. Algusest peale kujundas linna palet
mitmekesisus. Roomlased ei saanud tugineda ühisele päritolule. Põhjapanevat ühtsust ei
loodud mitte bioloogiliselt, vaid õigusega. See, kui jumalk, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius)
ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks.
Rooma ei olnud kaupmeeste linn nagu Efesos, filosoofia ja kunstnike linna nagu Ateena, ka
mitte sõjameeste linn nagu Sparta. Kõigepealt oli ta maaharijate ja kodanike linn. Linna
poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Ent roomalsed olid
algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Sajanditeks jäi poliitilise vooruse