Suur rahvaste ränne
Toorainet (mesi, vaha,
loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses
domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise.
Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna
slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati
Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik
hõimud jumalikustavad loodust.
6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste
ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide,
obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd
Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus
bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno
annaabi.ee 
