linnad olid erinevalt asetatud. Kreeta kultuuris olid suured linnad ümber lossi ning loss ja linn oli thiedalt seotud. Mükeene kultuuris aga asusid lossid linnadest eemal, arvatavasti sellepärast et parem oleks linna kaitsta. Kunst on igas tsivilisatsioonis erinev, kuid Kreeta ja Mükeene kultuurid pärinevad ühest kohast, siis esines neil ka igasuguseid sarnasusi. Mõlemas kultuuris olid naised kõrgel kohal ning loodus jumaliad ja jumalannasid peati tähtsaks. Kreeta kultuuris oli kunst rahumeelse ja elurõõmas teemadega, sest nemad ei näinud veel sõja ohtu ja olid rahumeelsemad. Mükeene oli sõjakam ja nad olid juba näinud sõja ohtu ning nende kunstis oli rohkem kujutatud sõjalise sisuga kunsti teoseid. Nagu ka kunst olid Kreeta ja Mükeene usund sarnane. Mõlemas kultuurides usuti ja austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kreetas aga austati eelkõige jumalannasid.
Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama ning sai pühenduda jumalatele ja nende teenimisele. Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid dzunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused. Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit. Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega
dzunglites.Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama, põhenduti jumalatele. Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid dzunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused. Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit. Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas
annaabi.ee 
