Armastus H. de Balzaci romaanis "Isa Goriot"
sellepärast, et ta jumaldas oma tütreid. Nende õnn on tema õnn, arvas ta.
Peagi oli ta sunnitud kolima teisele korrusele pansionaadis, sest ta ei suutnud maksta nii kõrget
kuumaksu. Tema tütred sellest aga ei hoolinud ning palusid veel raha. Goriot tõi uusi
eneseohverdusi, et anda raha oma tütardele. Aastatega oli ta kaotanud kogu oma vara ning oli
sunnitud kolima kolmandale korrusele, kus valitses vaesus. Goriot oli olnud tütardele vaid
rahamasinaks, mitte armastavaks ja jumaldavaks isaks. Kui isal ei olnud enam pennigi hinge taga,
lõpetasid tütred temaga suhtlemise. Ka oma isa matustele nad ei tulnud, saates vaid oma vapiga
tõllad.
See kurb lugu paneb mõtlema tänapäeva peale. Kas ei ole ka praegu nii, et paljudele on vanemad
vaid rahaallikaks? See on kurb reaalsus, mis valitses 19. sajandi Pariisis ja valitseb ka tänaüäeval.
Seega võib öelda, et kuigi paljudele on vanemad rahamasinaks, on vanemlik armastus piiritu,
annaabi.ee 
