Viikingid kui kultuurikandjad
väljamõeldis.
Viikingieelsetel aegadel olid erinevatel küladel, hõimudel ja peredel kindlad jumalad
ning igaüks pidas oma jumalat võimsaimaks. Odin oli eriti levinud Taanis, Rootsis ja Norras
Trondheimis, jättes välivaatlejatele mulje, et ta on tähtsaim jumal. Thori austati igal pool
mujal Norras ja samuti Islandil, mis tegi ta panteonis tähtsaks jumalaks, samaväärseks Odini
või tema armastatud pojaga. Odini ja Thori jumaldajateks olid viikingid, kes seilasid
välismaale. Kohanimed ja esemed viitavad sellele, et paljud varajased jumalad jäid Thori ja
Odini austajate poolt nendele alla. Viikingite mütoloogias on näiteks vanemad, erru läinud
sõjajumalad ka pooleldi viljakusjumalad ja kohalikud kangelased. Neid kujutleti tavaliselt
haavatutena. Kui kristlus viikingiaja lõppaastatel võimust võttis, hakati isegi Odini kirjeldama
kui vana, vigastatud meest, kelle võimed olid kadumas.
8.1 Odin