NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
inglannadeni. Ent kui mõelda kanguse all iseseisvust, sõnakust ja söakust, siis tuleb
möönda, et selles osas on eesti naine olnud traditsiooniliselt tugevamal positsioonil
kui näiteks naine islamimaades või mitteislamlikes Vahemeremaades (Vahtre 2009:
55).
Ilu on muutunud antud ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma
välist külge ideaalilähedaseks muuta. Ühiskonna surve naistele on viimaste aastate
jooksul tohutult kasvanud. Inimest, kes ei jumalda sihvakat iluideaali, peetakse
lohakaks ja räpakaks ning leitakse, et ta pole väärt teiste austust (Schneider 2000: 16).
Tuntud Ameerika ajakirjanik Kin Hubbard on öelnud: ``Ilu on pinnapealne, aga kui
oled varatu ja vaimuvaene, siis on see väärtuslik vara`` (Toliver 2004: 47).
2.2 Eesti naise sissetulekud kui tarbimise eeldus
Statistika, mis pärineb mõne aasta tagant, nätab, et naiste palk moodustab meeste
palgast keskeltläbi 76 protsenti (vt Tabel 3)
annaabi.ee 
