Müstlinine kirik
Me õppisime üksteist tasapisi tundma. Ma
uurisin temalt kuidas on temast nii hea luuletaja saanud. Kuidas on see võimalik, et
ta kirjanik ei ole, kui ta kirjutab nii hästi. Kuid selle peale vastas ta, et elu on
keeruline ja ta olevat olnud kunagi väga kuulus kirjanik, aga kuna ta tundis, et ta ei
suuda enam saavutada paberil seda, mida ta varem oli suutnud, lõpetas suurte
teoste kirjutamise. William isegi avaldas mulle oma suuremate teoste nimed. Ta
on kirjutanud järgmised romaanid: ,,Jumalavanaema klooster Itaalias", ,,Kauge
saare ajad". Ta on kirjutanud järgmised luuletused: ,,Mileedi", ,,Imestus",
,,Maailm". William püüab iseennast taas leida. Sellepärast ta jäigi meie linna
kauemaks peatuma. Me hakkasime tihedamalt läbi käima ning meist said väga
head sõbrad, kes pühapäeviti aktiivselt vestlesid. Me rääkisime palju ka
minevikust. Ma usaldasin talle oma suure saladuse ning niimoodi avas ka tema end
ja rääkis mulle oma elust