katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid
Gregooriuse laul nõuab seega mitte ainult vokaaltehnilist treeningut, vaid ka pühendunud laulustiili ja vaimset distsipliini, omalaadset objektiivsust ning muusikalist askeesi. 5 Ortodoksia liturgia Nii nagu katoliku liturgia, rõhutab ka ortodoksi liturgia sõna tähtsust muusikas. Rohkem kui katoliku liturgia, väljendab õigeusu kiriku liturgia igapäevase kõne mitmekesist ja rikast intonatsiooni. Õigeusu kirikumuusika on just laulumuusika. Laulmist meenutab ka see lugemisviis, mida jumalateenistustes kasutatakse. Seda nimetatakse retsitatiivseks lugemiseks.6 Rituaalsed, sisenduslikud kordused, mille 4 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Koraal luteri kirikus 5 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Gregoriuse laul ja ortodoksi liturgia 6 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 keskmes Jeesuse nimi ja tölneri palve, preesterlik muusikastiil on olnud pikki aegu
(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:26-27)( Sisekaitse 2014) Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe (ja õigeusu arusaama järgi ainsa) Kiriku kui Kristuse Ihu (sest ei saa olla olemas mitut Kristuse Ihu) Kiriku eesotsas on piiskop. Piiskopile alluvad piiskopkonnad. Kuid piiskopi rolle ei ole õigeusklikele tähtis. Erinevusena kaoliku kiirikuga on see, et idakirikud ei kasuta jumalateenistustes orelit Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe ja ainsa Kiriku kui Kristuse. Nimetada võib näiteks Kreeka Õigeusu Kirikut, Gruusia Õigeusu Kirikut, Süüria Õigeusu Kirikut või meile kõige tuntumat Vene Õigeusu Kirikut. Peale nimetatute on olemas teisigi õigeusu kirikuid, mis kõik üksteist tunnustavad. Samas näiteks Rooma Katoliku Kirikut või
annaabi.ee 
