kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku. Loo point seisnes selles, et samal ajal, kui mees üritas paradiisi saada, aitas ta tahtmatult ka sinna pääseda mungal. Neljanda päeva viies novell: Kaunis tütar Lisabetta leidis endale kallima nimega
Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. Kiriku elu ja korraldus Kristliku elu keskmeks oli algusest peale jumalateenistus. Selle juured ulatuvad tagasi nii sünagoogi jumalateenistuseni kui ka Jeesuse seatud õhtusöömaaega. Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades sellest eenam ei piisanud. Kolmandast sajandist tuntakse juba kirikuid need olid algselt eramajad, mille sisustus oli ümberehitatud sobilikuks jumalateenistustele
annaabi.ee 
