Rene Descartes
On selge, et
ka Descartes'i juures kohtame ühekülgsusi - kuid need on suurvaimu imetlusväärsete
saavutuste ühekülgsused ja piirid.
Ka Descartes ei anna oma põhiliselt dualistlikus filosoofias küsimuste lõplikke
lahendusi. Seda dualismi kannab õilis teadvus inimvaimu autonoomsusest. See
inimvaimu autonoomsus on, kuigi ainult piiratud, väljendus sellele asjaolule, et me
osanem Meil on Descartes'is tegu filosoofiga, kes lähtub küll kristliku enda- ja
Jumalateadvuse täiskindlusest, kuid kes ometi murrab läbi keskaegse mõtlemise
tõketest ja vallutab looduse, mis avastati renessansi ajal. Descartes'i loodus pole küll
enam kreeklaste esteetiliste silmade kaudu nähtud - loodus täis hiilgust ja ilu. D'i
selge pea loomulikul valgusel esteetiline harmoonia hajub paljaks näivuseks. On
jäänud vaid ruumiline ulatavus, aeg ja liikumine - ja need mõisted on küllaldased, et
seda kirevat maailma seletada, seletada tohutuks masinaks, mis tummalt liigub