Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurikunst
kõrval, näoilmelt tardunud. Tavainimesi kujutati aga vabalt ja elavamalt. Ruumi
perspektiiv puudus, tagapool olevad esemed asetati kõrgemale kui ees olevad
objektid. Inimese tähtsus seisnes nende riietusest ja ehete hulgast (orjadel
peaaegu puudusid riided). Mesopotaamias ei rõhutatud kujude isikupära, loodi
üldistatud tüüp, nii oli enam-jaolt ka Egiptuses, kuigi Ehnatoni ajal muutus kunst
realistlikumaks ja mõnel vaarao- või jumalaskulptuuril olid juba üksikud
iseloomulikud jooned. Värvi kasutusele ei pööranud mõlemad kultuurid väga
rõhku, värvid ei jäljendanud tegelikkust, puudusid põhiliselt pinnalised varjundid
ja värvide üleminek.
annaabi.ee 
