Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Jumala eest!" kordas ta.
,,Miks te niipalju jumalat pruugite, Ivan Vassiljevits?" küsis Slopasev äkki.
,,Kuis nii palju? Kuis võib jumalat pruukida?" imestas Voitinski.
,,Aina jumala eest ja jumala eest," vastas Slopasev.
,,Mis siis minusugusel veel on, ainult jumal ja..."
,,Ainult jumal ja suupiste. Ning surm!"
,,Jumala eest, surm," kinnitas Voitinski.
,,Näete nüüd, Ivan Vassiljevits, juba olemegi surma juures väljas. See ongi see öine
jumalapruukimine, sest jumal tähendab ikka surma."
,,Kuis nii surma?" küsis Voitinski. ,,Jumal tähendab surma?"
,,Mis te siis arvate," vastas Slopasev. ,,Juba ennist ütlesin teile, et oleme kõik ühesugused
jumala loomad. On see tõsi või valetan ma?"
,,Tõsi, tõsi, Aleksander Matvejevits," kinnitas Voitinski. ,,Jumala eest!"
,,Seep se ongi, et tõsi. Nii siis: meie oleme kari, jumal karjapidaja, karjakasvataja. Eks ole
nõnda?"
annaabi.ee 
