Keskaja ja vararenessansi kirjandus
Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku
vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina.
Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks.
Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide
traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e
juurde.
Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur. Selle kõrval ka pühakute ning
märtrite lood, samuti mitmed legendid.
Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi:
1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine
2) arenenud feodalisimi kirjandus.
Esimese kestus ei olnu ühtlande, üldiselt loetakse lõpuks 10. sajandit Selle perioodi
väärtuslikemaiks kirjanduslikeks mälestusteks on rahvuseeposed. Säilinud on neid põhiliselt
annaabi.ee 
