Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA Domineeriv on folk-rock muusika, mis on mõjutusi saanud Iirimaalt ja Sotimaalt. Iseloomulik tunnus on veel ka torupill. Ka galiitslased korraldavad sarnaseid üritusi nagu eestlased nt: nagu meil on öölaulupeod, folgid jms. Tänapäeval püsivad Galiitsia keldid tugevalt rahvusvahelisel keldi areenil. TANTSUD Muineira traditsiooniline tants ja muusika zanr, mida iseloomustab 6/8 taktimõõt, elavus, väljendusrikkus ja liikuvus. As Meigas e Os Celtas
omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos- pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao. Isis- emaduse jumalanna, Osirise naine ja Horose ema. Maat- tõe, õiguse ja maailma harmoonia jumalanna. Hathor- taevajumalanna, kes vahel võttis lehma kuju. Jumalaid ja jumalannasi on veel teisigi keda ei hakka momendil loetlema. Samuti austati loomi eriti aga kasse, kobrasid,
Nad näivad kangelaslike, riiakate, hooplevate, suurte joodikute ja suurte lihasööjatena. Karja varastamine oli rahvuslik sport. Sõjas olid nad hulljulged ja väga head leinajad. (Sampson,2008) Keldid olid sõjakad, neid valitses militaarne aristokraatia; nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid tervesse hulka jumalatesse ja jumalannadesse./.../ (Partridge, 2008) Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab: Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on ohutult suured,
annaabi.ee 
