ning metsatukkadega. Usuti, et nad on neitsid, kes elavad metsas, allikate läheduses. Neid kujutati sageli käsikäes ringi tantsimas, et sümboliseerida kunstide seotust. Muusad sümboliseerisid inimkonna kõige kõrgemaid vaimseid ja kunstilisi püüdlusi ning nende omadused inspireerisid inimesi, kes omakorda olid kohustatud tänama muusasid kui nende loovuse allikat. Muusasid on peetud ja peetakse kunstide jumalannadeks ning kunstnike, kirjanike ja muusikute inspiratsiooniallikaks. Ka sõna ,,muusika" pärineb kreekakeelsest sõnast mousike ehk ,,muusade kunst". Samuti ka muuseum (kreeka keeles musaion), kuhu on välja pandud kujutava kunsti teosed, on algselt tähendanud muusade pühamut. Algaegadel oli ainult kolm muusat: Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), Melete (tõlkes umbes "keskendumine") ja Aiode "laul".
aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel. Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi.
Mask on tehtud savist ning tagakülhel olevat isegi voolimis jälgi näha. Silmad on kujutatud lahti olevatena, kaks sarve algavad otsaesiselt ning nende alla jäävad kaks pikka kõrva. Maski külgedes olevad augud lubavad oletada, et seda võisd näiteks kinnitada nuku külge või kanda amuletina. http://www.harappa.com/indus/87.html 4 Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. Paremal pildil kujutatud kujuke on 14 cm kõrge, 7,8 cm laiune ning 5,8 cm paksune olles selliste mõõtmetega üks suurimaid naise kujukesi, mida Harappast leitud. Kujul on peakate, millel on mõlemal pool olnud väikesed anumad kuid nende otstarve pole päris selge. Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või
annaabi.ee 
