Keskaja filosoofia
teispoolse jumalaga, jumal, kes on transendentne Jumal, siis see toob endaga
kaasa kõige ilmaliku eitamise. Vastandamine- jumalik maailm ja see maailm, kus
me elame. Selle maailma reeglid ei ole primaarsed. Seadustele ja valitsusele tuleb
alluda, kuivõrd need ei lähe vastuolla jumalike seadustega. Kuid inimese elu
kaugem eesmärk on jumalariigis. Inimene on justkui kahe kodakonsusega, ühelt
poolt sünnipäraselt siin maailmas, et sünnib siia, aga et isa on jumal kõigil ja siis
on nagu jumalalapsed ja sünnilt jumalamaailma kodakonsus vms. Jumala
seadustele peab rohkem alluma, kui riigi seadustele, kui seadus seda nõuab vms.
Kristlased pidasid kõige olulisemaks sündmuseks jumalapoja lihakssaamist
(inkatnatsioon) seeläbi sai võimalikuks lepitus inimese ja jumala vahel, seda ei
peetud lihtsalt üheks müüdiks, vaid see on ainulaadne sündmus kogu ajaloos. See
tähendab seda, et jumal sai selles maailma inimeseks, siis on see mailm eriline
paik lunastuse tähenduses
annaabi.ee 
