"jumalakujutluses" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Siin näeme palju sarnasusi mitmete religioonidega kõikjal maailmas, kus ülijumalat käsitletakse küll kõige loojana, kuid seejärel äraläinuna ning eemalolevana. Jumalal puudub seega sekkuv ning aktiivne roll igapäevaelus. 91 Võrreldes eelpoolmainitut Jungi vaadetega, saab küll öelda, et dualism on tal olemas ses mõttes, et ta usub hea ja kurja mõlemat omavat selget identiteeti ja olemust. Seevastu ei ole Jungi jumalakujutluses midagi ,,täiesti tunnetamatut", vastupidi - ta usub Jumalal olevat vägagi selgepiirilise iseloomu. Jung räägib Jumala puhul isegi ,,kompleksidest" ja ,,arengust". Samuti ei nähtu kuidagi, et ta alahindaks materiaalset maailma või peaks seda olemuselt kurjaks. Huvitavad on gnostitsistlikud vaated hea ja kurja päritolule. Vastavalt sellele, kuidas seletatakse maailma ja kurja päritolu selles, eristatakse kahte tüüpi gnoosist - iraani tüüpi gnoosis ja süüria- egiptuse tüüpi gnoosis