Religioon õhtumaises kultuuris
Tarvidus leida siin elus turvatunne.
Positsioneerida end sellesse maailma nõnda, et jumalad oleksid rahul ja elu läheks hästi.
Teiselt poolt see Jumal, kes selle maailma loonud on, on ebamugav jumal, ta tuletab pidevalt
meelde, et maailm pole täiuslik ja elu pole püsiv ja tema ise on üle selle. Kord ja kaos
ühildatakse Jumala mõistesse enesesse. Jahve on see, kes toob head ja kurja. (Uku Masing
,,Deemonlik jumal" loe).
Ehkki varajaste piiblitekstide jumalakujutelmad on mattunud hilisemate varju, ei ole need
kadunud. Sterotüüp Vana Testamendi türannlikust jumala-kujust on küllaltki levinud, eriti
ateistlikus usukriitikas. 20.saj II poolel esilekerknud uued teoloogiasunnad püüavad seevastu
anda uut tähendust just neile piibli varastele jumlakujutelmade aspektidele, mis seostusid
iidsete heebrealaste elutunnetuse haprusega(kontekstuaalne teoloogia, vabastusteoloogia,
feministlik teoloogia)
annaabi.ee 
