Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
harmoonias, võime kindlad olla, et Ise arhetüüp toimib efektiivselt. Teisest küljest, kui inimene
tunneb end ebakindlalt ja rahulolematult või iseendaga konfliktis, ning tunneb, et ta laguneb
tükkideks, ei tee Ise oma tööd korralikult." (HALL&NORDBY 2007:52-53)
Oluline on kogu antud kontseptsioon Jungi platonistlik-kantiliku käsitlusviisi tõttu, mis eitab
mistahes ,,asjade iseeneses" otsest tunnetamist. Nii ei saa ka inimesel olla mingit otsest kontakti
Jumalaga. Siiski on jumalakogemusi (ning kõikvõimalikke muid usulisi kogemusi) esinenud
alati ja kõikjal. Seega peab olema inimpsüühikas olema mingi punkt, tajukeskus või ,,organ",
mille kaudu siseneb Transtsendents, õieti küll transtsendentne kogemus. Selliseks
tajukeskuseks või vahendajaks peabki Jung Ise arhetüüpi. Jungi mõttekäigu kohaselt on Jumal
psüühilises mõttes inkarneerunud Ises. Näitena kirjeldab Jung ühe tema poolt pikaajaliselt
annaabi.ee 
