Platoni vaated: Demokraatia on halb valitsusvorm, sest seda ei juhi teadmine, vaid inimeste arvamused, mis vahelduvad ja kõiguvad. Nii nagu inimese mõistus peab tahte kaudu kontrollima kirgi, peab sama toimuma ka ühiskonnas. Valitsejateks võiksid olla filosoofid Aristoteles 17-aastaselt tuli Ateenasse Platoni Akadeemiasse. Sai Makedoonias kuningas Philippose poja Aleksandri õpetajaks Asutas oma filosoofiakooli Lykeioni Teda süüdistati jumalakartmatuses, põgenes Ateenast. Tema arvates on vaid üks maailm see, kus me elame ja mida kogeme Aristotelese vaated Riigi mõte on võimaldada üksikisiku areng ja õnn. Heaks pidas ta neid vorme, mis välistasid võimaluse võimu kasutamisest isiklikku tulu lõigata: monarhiat (üks riigipea), aristokraatiat (riiki juhib rühm) Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees". Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid
Apolloni lisanimi Lykeios andis õppeasutusele nime Lykeion. Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks". Kaksteist aastat juhatas Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on
annaabi.ee 
