Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
tuli õigesti välja hääldada, vastasel korral palve kaotab oma mõju. Kui palve ajal
tekkis kuhugi viga, siis palve katkestati ning seda alustati uuesti. Sama kehtis ka
ohverdamise puhul kui selgus et olitehtud mingi tehniline viga tuli uus ohver
tuua. Rooma suhet oma jumalustega on iseloomustatud pragmaatilisena ja
varase perioodi puhul võib sellega ka üldjoontes nõustuda. Emotsionaalne
vagadus pole Rooma usundile eriti iseloomulik aga nad ise pidasid end kõige
jumalakartlikumaks rahvaks. Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka
Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused.
Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma
ajaloos vallutuspoliitika ning nende vallutuste tulemusel hakkavad võõraste
rahvaste uskumused jõudma ka rooma. Roomlased jaotasid päevi kahte rühma,
olid päevad mil teatud toimingud olid keelatud ja olid päevad mis midagi