"jumalaemalt" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

oma Phoebust, keda ta ikka veel oma tulevikuga sidus, siis veel suurt nõrkust ja abitust, mahajäetust ja üksindust ning põgenemise täielikku lootusetust. Kõik need ja tuhat muudki mõtet rususid teda. Ta langes põlvili, 449 pani pea voodile ja käed pea peale kokku ning värises hirmust. Kuigi ta oli mustlane, pagan ja ebajumala-kummardaja, siiski hakkas ta pisarsilmil abi ja armu paluma ristiusu jumalalt ja ta enese praeguselt kaitsjalt, jumalaemalt. On silmapilke elus, ka uskmatute juures, kus valmis ollakse selle pühakoja usku tunnustama, mille ligiduses ollakse. 2 6 6 Nõnda lamas ta kaua, rohkem küll värisedes kui pai-vetades, tundes õudust järjest ligineva metsiku rahvahulga hingamisest, ilma et ta selle ägedusest midagi aru oleks saanud või teadnud, mis seal sünnib, mida seal tehakse või tahetakse. Ta aimas ainult koledat lõppu. Surmahirmu tundes kuulis ta enese ligidal sammusid. Ta pöördus ümber. Kambrisse