"jumaladefinitsioon" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

tuues Õhtumaal esile enneolematu teaduslik-tehnilise progressi, kuid ka näiteks suuremad sõjaohvrid. Seega võib järeldada, et Jungi silmis pole dogmadel mitte niivõrd normatiivne roll, kuivõrd nad kujutavad enesest omalaadset ,,alajaama" numinoosse ,,ülepinge" vältimiseks. Siis on muidugi ka mõistetav, miks Jung ei arvesta dogmade poolt sõnastatud tõdesid kuigivõrd oma teoloogias. 3.5.3. Jumal Nagu eelpool juba mainitud, on Jungi jumaladefinitsioon küllaltki lai ja ,,luterlik", mõistes nagu Martin Luther oma Suures Katekismuses Jumala all seda, mida inimene peab oma elus ülimaks. Teises kohas ta seletab jumalamõistet lahti selle suhte kaudu inimese elukäiguga, kuhu Jumal sekkub nagu Lutherilgi suveräänselt ning vastupidiselt inimese tahtele. ,,Jumal on nimi, millega ma määratlen kõiki asju, mis ristuvad minu tahtelise eluteega vägivaldsel ja pöörasel moel; kõik asjad, mis nurjavad mu subjektiivseid vaateid, plaane ja