Helmeste ajalugu
Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest,
kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning
taimeseemnetest.
Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad
andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki
loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust
jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on
kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid .
Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks.
Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni
täisealiseks saamiseni.
Isegi kujusid ja muumiaid ehiti helmestega. Egiptlased tikkisid nendega vaipu, kasutasid helmeid