Aristoteles Nikomachose eetika
Haritud isikud
kalduvad pigem arvama, et õnn on hüve iseeneses ehk alus teistele hüvedele. Aristoteles jagab
aga elu kolmeks: esiteks nautlev elu, mille puhul inimesed arvavad, et nauding ongi nende
hüve ja õnn; teiseks, poliitikaga seotud elu, kus hinnatakse kuulsust, kuna see aitab leida
tunnustust ning mida seetõttu peetakse ka poliitikaelu eesmärgiks; ning kolmandaks,
vaimutööga seotud elu. Seostades õnne Jumalaga, võib öelda, et õnn on justkui jumalaand,
kuna see on inimese eesmärkidest eelistatuim ning paistab jumalikuna ka siis, kui pole
tegelikult Jumalaga kuidagi seotud, vaid hoopis õppimise teel omandatud või loomutäiusega
saavutatud. Samas võib eelnevalt nimetatud viisidel igaüks õnnelikuks saada. Me võtame
õnne terviklikuna, kuna me ei tea, mis tulevik toob. Õnnelikud inimesed teevad seda, mis on
vastavuses loomutäiusega, peavad vastu saatuse keerdkäikudele ning on seetõttu püsivalt
õnnelikud