"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
''
''Te olite kuulekas oma isale, '' püüab Margaret teda rahustada. ''Te pidasite kinni
15
neljandast käsust.''
''Aga esimene, kõige esimene on palju tähtsam. Esimene ütleb, et sa pead
armastama ja mitte midagi muud tegema kui vaid armastama ja ainult armastama.
Mina ei armastanud. See on minu suur, andestamatu surmapatt!''
''Kõik on andestatav, kui seda kahetsetakse, kuivõrd Jumaja Poeg, meie Issand
Jeesus Kristus samuti kõik andestab.''
''Ootasin kaua neid sõnu teie suust!'' hüüab mees nõrga naeratusega ja ajab end
kiiresti voodis istukile. '' Ma palun teid oma kunagise kihlatu nimel, kes minule on ja
jääb igavesti minu kihlatuks...'' Sõnad katkevad ja teda tabab nutukramp.
''Mistress Roper, '' hingeldab Henry vaevaliselt, ''andestage talle, Jumala pärast,
andestage talle!''
Margaret tõmbab seepeale sügavalt hinge ja vaatab mõtlikult kaugusesse.