E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Tema suur
viinatundja! Kassi saba alla! Va sepp pole iialgi vee ja viina vahet tundnud ega ole ka ta
viinad tea mis.»
See oli kannatlikule Villulegi liig.
139
«Minu viinad ei ole tea mis?» hüüdis ta äkilise vihaga. «Mina ei tunne vee ja viina vahet?
Kas sa tead, Risti Krõõt, et sinu suu seda väärt ei ole, mis sa praegu oled rüübanud! Päh,
tema ütleb «tea mis»! Oh sa, viimane tont! Mina ei tunne viina! Pagan võtku, kui see viin
mitte kõige parem ei ole, mida jumai on kasvada lasknud, siis ei pea ka keegi temast tilka
enam saama. Priidu, too ankur väljaT Ma viskan tühja vee maha, küllap siis mäletate, mis
magu ta oli. Too ankur siia, Priidu!»
Igavesti jääb tõeks, et naisterahva mõtteid keegi surelik ette ei tea arvata. Armu ja hirmu
jagavad nad silmanähtavalt mõne kõrgema väe sunnil, ja vanad germaanlased pidasid neid
sellepärast õigusega peaaegu jumaliku au sees. Kes oleks näiteks ette võinud kuulutada, at