Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid
õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda."
- Tertillus (1)
See etruskide komme on selgeks näiteks, kuidas ühest religioossest rituaalist võib
kujuneda puhtast lõbujanust kannustatud tegevus. Kuna antiikajal oli võitluskunst ja
verevalamisega seotud spordialad väga levinud, oli Vana-Rooma ühiskond nendega juba
varem tuttav. Samamoodi loomade ohverdamiste, kurjategijate avalike hukkamiste ja
loendamatute julmustegudega sõdades. Kuigi kuni võistluste keelustamiseni toodi tapetud
gladiaatorite verd ohvrianniks Jupiteri kuju juurde, oli mängude põhiline eesmärk siiski
meelelahutuslik. Kui Vanas-Kreekas oli inimese tapmine võitlusareenil ebaeetiline, siis
Vanas-Roomas ei peetud gladiaatorite võitlust kuidagi taunitavaks. Kreeklased etendasid
surma näitlejate abil tragöödiates, roomlased pakkusid publikule aga kõige elutruumat
surmaetendust(2)